Vestlusring lastevanematega

9. veebruaril toimus Rae Kultuurikeskuses Järveküla Kooli hindamissüsteemi vestlusring. Vestlusringis osales 20 lastevanemat, kelle lapsed hetkel õpivad Peetri Kooli erinevates klassides.

Osalejate kogemused ning nägemused hindamisest ja tagasiside andmisest-saamisest olid erinevad. Kõigil paluti oma ootus tagasisidele kirja panna.  Ühisesse ringi toodust jäi kõlama, et oodatakse konkreetsust, detailsust, oskuste kirjeldamist, objektiivsust, sõnaliste hinnangute ja hinde kombineerimist. Tagasisidet sooviti ka lapse sotsiaalsetele oskustele.

Järveküla Kooli direktor ja õppejuht selgitasid kujundava hindamise põhimõtteid, mida plaanitakse kasutusele võtta oma koolis. Kirjeldati eristavat hindamisskaalat, kui kasutusele võetakse tähed ha skaala on tänasest viie palli skaalat pikem. Toodi näiteid teiste koolide kogemustest, mida samuti on peetud hariduselus uuenduslikeks.

Hindamise kõrval arutati liiklusega seonduvat, õpilaste üle tuleku murekohti, koolivormi, hoolekogu ja koolibussi küsimusi. Vanemate poolt pakuti võimalikke ringide juhendajaid.

Koostöises meeleolus leiti, et seda tüüpi arutelusid võiks veel teha.

Järgmiste kohtumisteni!

Rae valda hakati ehitama põhjamaade stiilis kooli

Foto pildistatud 5. jaanuaril 2016

Rae valla kõige asustustihedamasse Peetri piirkonda hakati uue aasta esimesel tööpäeval ehitama kolme paralleelklassiga Järveküla Kooli, mis ruumide liigenduselt ja lisavõimaluste poolest sarnaneb põhjamaade stiilis õppeasutusele.

Rae vallavanem Mart Võrklaev ütles, et kui ei oleks olnud hankevaidlust, pidanuks ehitamise algus olema juba paar kuud varem. „Kuid tänasel päeval on oluline tõdeda, et uus enam kui 600-kohaline kool hakkab kerkima ja sügisel saame avada Eesti kõige kaasaegsema kooli.”

Vallavanem toob hea uudisena välja ka selle, et koolil saab olema oma ujula, mida koolivälisel ajal saab kasutada kogu kogukond.

Hoone projekteerimist eest vedanud ja ka ehitustööde eest vastutav abivallavanem Madis Sarik kõneles, et hoone saab olema kõige laiemas tähenduses funktsionaalne. „See ehitatakse nii õppetegevuse läbiviimiseks kui ka ümberkaudsete inimeste sportimise ja vabaaja sisustamise jaoks,” tutvustas Sarik ehitatava hoone projekti.

Lisaks ujumistreeningutele luuakse võimalus liikumis- või tantsutreeningute läbiviimiseks. „Selleks ehitatakse ujulakompleksi peal asuvale korrusele 300 m2 saal, mille juures hakkab asuma 150m2 jõusaal ning riietusruumid koos pesuruumidega,” kõneles Sarik lisades, et koolihoone juurde kuulub ka jooksurajaga ümbritsetud 38×60 spordiväljak pallimängude ja kergejõustikualade harrastamiseks.

Järveküla Kool hakkab teenindama ümberkaudsetes asulates elavaid lapsi. Uusim kool saab kodukooliks Järveküla, Peetri ning Assaku alevike, Uuesalu ja Rae küla piirkondade lastele.

Lepingujärgne ehitamise lõpptähtaeg on 23. oktoober, kuid eesmärgiks on kõigi osapoolte pingutusel avada kooli algklasside maja 1. septembril 2016.

Allikas

Allkirjastati peatöövõtuleping Järveküla Kooli ehitamiseks

Rae vallavanem Mart Võrklaev ja AS-i Nordecon juhatuse liige Avo Ambur kirjutasid Peetri piirkonda ehitatava uue põhikooli – Järveküla Kooli ehitamise peatöövõtulepingule alla 23. novembril 2015.

Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on Nordecon AS tunnistatud 4. novembril 11 506782,24 euro suuruse pakkumusega (sisaldab käibemaksu) riigihanke „Järveküla Kooli projekteerimis- ja ehitustööde peatöövõtt“ parimaks pakkujaks. „Kuid kuna kogu protsess on kujunenud oodatust pikemaks ja seda eelmise hinnalt parima pakkuja Nordlin Ehitus OÜ enda pakkumise vaidlustamise tõttu, siis kooli ehitamise algus on lükkunud esialgsest plaanist hilisemaks,“ kõneles vallavanem.

Vallavanem lisas, et kahjuks kulus liiga palju aega vaidlemise peale, mille lõpptulemusel oli küll vallal õigus Nordlinilt vastavalt pakkumisele ehitusteenust nõuda, kuid ettevõtja maksuvõla tõttu jäi leping nendega lõpuks siiski sõlmimata.

AS -i Nordecon juhatuse liige Avo Ambur ütles peatöövõtulepingu allkirjastamisel, et kooli ehitamise ettevalmistustöödega alustatakse võimalikult kiiresti ja kopp maasse saab löödud hiljemalt jaanuari alguses. Hoone valmissaamiseks on koos eeltöödega ettenähtud 11 kuud, mis tähendab, et kool peab olema täies ulatuses valmis 2016. aasta 23. oktoobriks.

Kuigi koolihoone valmimise lõpptähtaeg on lepinguga paigas, otsitakse ehitust kureeriva abivallavanem Madis Sariku sõnul lahendusi, et õppetöö saaks uues majas alata 1. septembril. „Loodame avada õppeaasta alguses vähemalt algklasside maja,“ kõneles Sarik.

Vallavanem Mart Võrklaev kinnitab, et lapsevanematel muretsemiseks põhjust ei ole. „Vallavalitsus teeb kõik selleks, et õppetöö saaks piirkonna laste jaoks alata 1. septembril 2016 ning kindlasti leiab selleks lahendused.“

Madis Sarik kirjeldas uut kooli kui põhjamaadele omast õppeasutust – seda nii ehitusstiililt kui ruumide liigenduselt. Hoone saab olema multifunktsionaalne, mis tähendab, et see ehitatakse nii kvaliteetse õppetegevuse läbiviimiseks kui ka ümberkaudsete inimeste sportimise ja vabaaja sisustamise jaoks. Koolis on ruumi kolmele paralleelklassile, õpilased ja koolipersonal saavad enda käsutusse igati kaasaegse ja kõigile vajadustele vastava koolikeskkonna.

Vallavanem Mart Võrklaev toob hea uudisena välja, et kool saab ka oma ujula, mida saab koolivälisel ajal kasutada kogu kogukond. „Kui eesseisvaid ehitustöid kokku võtta, siis Järveküla Kool koosneb kolmest omavahel ühendatud koolihoonest, avalikust ujulast ja spordirajatisest, mis on mõeldud kasutamiseks kõigile huvilistele.“

Peetri alevikku Reti tee ja Vana-Tartu maantee kerkiva koolihoone brutopindala on 14 798 ruutmeetrit. Pikemalt saab lugeda Peetri piirkonda rajatava Järveküla Kooli ehituseelse protsessi ja projekti kohta siit http://www.rae.ee/uus-pohikool-peetri-piirkonnas.

Allikas

Järveküla Kool ehitatakse kolmes hoone mahus ja kasulikuna kogukonnale

Järveküla Kooli hoone ehitakse kolmes omavahel ühenduses olevast osast, millest algklasside maja on ühekorruseline, koolimaja südameks olev aatrium koos söökla ja aulaga kahekorruseline ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga on kolm korrust kõrge.

Abivallavanem Madis Sarik, kes on olnud projekteerimistööde eestvedaja, ütles, et Rae valla kõige uuem kool hakkab sarnanema põhjamaadele omase õppeasutusega ja seda nii ehitusstiililt kui ruumide liigenduselt. Alljärgnevalt saab ülevaate, millised hakkavad olema hoonete osad ning milliseks on planeeritud hoone väljanägemine.

Algklasside maja

Järveküla Kooli ehitamisel on väga oluliseks peetud seda, et algkooli majas saaksid õpilased paikneda oma koduklassi lähedal. Igale lennule on loodud oma üksus, mis koosneb garderoobist, kolmest koduklassist, sotsiaalse läbikäimise pinnast ning tualettidest. Selline maja-majas kontseptsioon loob intiimsema ja privaatsema keskkonna suures koolimajas ning aitab ka paremini koolieluga kohaneda. Algkooli majal on sissepääse kokku neli, 12 koduklassi, 2 keelteklassi, 1 väikeklass, õpetajate tuba, abiruum ning tualetid.

Aatrium

Peasissekäik hakkab olema hoone aatriumi osasse, kust pääseb edasi hoone nii algkooli kui põhikooli osadesse. Aatriumi fuajee taga asub söökla ja köök koos teenindavate ruumidega. Kahekorruselise aatriumi teisel korrusel hakkab asuma aula koos lava, riietusruumide ja helitehnika ruumiga.

Põhikooli osa

Kolmekorruselisse põhikooli osasse pääseb nii aatriumist kui hoone lõunakülje poolsest küljest. Esimesel korrusel asuvad 2 garderoobi, 7 ainekabinetti, 2 keelteklassi, muusikaklass, loodusõpetuse klass, poiste tööõpetuse ruumid, spordikompleks saali ja riietusruumidega ning abiruumid.

Teisele ja kolmandale korrusele pääseb nii liftist kui kahest trepist. Teisel korrusel asuvad 2 garderoobi, 8 ainekabinetti, tüdrukute kodundus- ja kokandusklass, füüsika-keemia klass, õpetajate tuba ning administratsiooni ruumid.

Kolmandal korrusel asuvad raamatukogu koos hoidlaga, keelteklass ning huvikooli kunstistuudio, muusika individuaalõppe- ning rühmaõppeklassid. Huvikooli osasse saab olema ka eraldi sissepääs väljast.

Spordikompleks

Kolmekorruselise hoone osa läänepoolsesse otsa on planeeritud ujulakompleks koos eraldi sissepääsu ja fuajeega. Ujulakompleksi teisele korrusele on planeeritud nii 300 m2 mitmeotstarbeline saal, kus on ruumi nii tantsutreeningute kui muude ruumi nõudvate huvitegevuste jaoks. Selle juures hakkab asuma ka 150m2 jõusaal ning riietusruumid koos pesuruumidega.

Spordikompleksi juurde kuulub spordiväljak pallimängude ja kergejõustikualade harrastamiseks. Staadioni mõõdud on 38 x 60 ja selle ümber hakkab asuma tartaankattega jooksurada. Sporditegemise võimaluste loomise juures peetakse oluliseks seda, et nii välisrajatisi kui siseruume saab kasutada samuti peale õppetöö tegevust ning seepärast on hoone kolmekorruselisse ossa mõeldud eraldi sissepääs spordikompleksi, kus asuvad sportlaste jaoks riietusruumid koos pesemisvõimaluste ja saunaruumidega.

Välisilmes annab tooni klaas

Projekti järgi hakkab hoone välisilme olema lakooniline ja vaoshoitud. Fassaadi ehituseks kasutatakse veekindlat betooni, klaasi, kompaktlaminaadist välisviimistlusplaate ning perforeeritud metallplaadid. Hoone passiivseks jahutamiseks kasutatakse perforeeritud plekist päikesevarjestust.

Hoone suletud netopind on 11 967,2 m². Ehitisealuseks pinnaks on arvestatud 7015,5 m². Koolihoone maksimaalne kõrgus on 12,5 m.

Allikas

Peetri ja Järveküla piirkonnas koolikohtade jaotusest

Kuna 2016. aasta 1. septembril läheb tänaste prognooside järgi Peetri teeninduspiirkonnas kooli 6-7 klassitäit lapsi, siis pole võimalik väljastpoolt alevikku olemasolevasse kolme paralleelklassiga Peetri Kooli kõiki lapsi võtta. Selleks ajaks on valmis ehitatud kaasaegne kolme paralleelklassiga heade sportimisvõimaluste ja kauneid kunste õpetava huvialakooliga Järveküla Kool, mis hakkab asuma Vana-Tartu maantee ja Reti tänava nurgal.

Rae vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon arutas 6. mail koolikohtade jaotamise põhimõtet Peetri teeninduspiirkonnas. „Säilitamaks õppetöö toimumist ühes vahetuses, samuti kasutamaks optimaalselt nii olemasoleva kui peatselt tegevust alustava uue kooli ressursse, on otstarbekas ja mõistlik lapsed alates 2016. aastast jagada kahe kooli – Peetri ja Järveküla põhikooli vahel,“ kõneles komisjoni esimees Kaarel Kais.

Kais lisas, et komisjon ei pea mõistlikuks tingliku piirjoone tõmbamist, millest ühele poole jääks Peetri kooli teenindusala ja teisele poole Järveküla kooli teenindusala. „Pooldame paindlikumat lahendust, mille puhul laste paigutamisega hakkab tegelema vallavalitsuse juurde loodav komisjon, kellele on otsustamiseks ette antud kindlad kriteeriumid. Olulisimaks laste paigutamise kriteeriumiks jääb lapse koolitee pikkus.“

Kuna Järveküla Kool hakkab teenindama praeguse Peetri teeninduspiirkonna lõunapoolsemaid külasid, ei tähenda see seda, et uude kooli ei pääse Peetri aleviku piirkonna lapsed.

Järveküla Kool saab olema kodukooliks Järveküla, Assaku, Rae küla ja Uuesalu küla lastele ning samuti pääseb sinna üks osa Peetri aleviku lastest.

Järveküla Kooli kaugus Peetri Koolist on ligi 2 kilomeetrit ning korralike kergliiklusteede olemasolul on Peetri lastel võimalik turvaliselt Järveküla Koolis käia. Tänavu suvel luuaksegi kõik eeldused, et kaks kooli oleks omavahel ühendatud kergliiklusteega ning kohe varsti alustatakse tee ehitamisega Järveküla Kindluse teest kuni Peetri Vana-Veski teeni.

Peetri Kooli hoolekoguga kohtumisel leiti, et kindlat piiri ei tule.

27. aprillil toimunud kohtumisel Peetri hoolekogu liikmete, direktori ja vallavalitsuse esindajate vahel arutati põhjalikult selle üle, millise põhimõtte järgi tulevikus kahe kooli klassid komplekteerida.

Ühise arutluse tulemusel leiti, et jagamisel tuleb arvestada mitut asjaolu. „Leppisime hoolekogu esindajatega kokku, et mingisugust kindlat Peetri piirkonda jagavat joont, mille ühele poole jäävad Peetri Kooli lapsed ja teisele poole Järveküla Kooli lapsed ei tule,“ rääkis vallavanem Mart Võrklaev, kes lisas, et hindas väga hoolekogu seismist selle eest, et Peetri aleviku lapsed võiksid käia ennekõike Peetri Koolis, sest sinna on neil lühem koolitee. Ühiselt lepiti kokku, et kui peaks tekkima olukord, et kõik Peetri aleviku lapsed Peetri Kooli ei mahu, tuleb laste suunamisel arvestada võimalikult palju koolitee pikkusega ja vanemate sooviga.

Hoolekogu kohtumisel osalenud ja hariduse valdkonda kureeriv abivallavanem Jens Vendel ütles, et kindlasti on oluline hakata vaatama igal aastal kooliminejate arvu eraldi ning vastavalt sellele saab komplekteerida Rae valla koolide klassid.

Vallavalitsus kavandab juba lähiajal muuta vallavalitsuse määrust, mis hakkab olema aluseks koolikohtade jaotamisel ja klasside komplekteerimisel. Muudatused ei puuduta eesseisvat 2015/2016 õppeaastat, uuenenud korra järgi hakatakse lapsi vastu võtma 2016/2017 õppeaastaks.

Tegevusplaan seoses Järveküla Kooli avamisega ja Peetri piirkonna koolikohtade jaotamisega

aprill 2015: kooli nime valimine – Järveküla Kool

21. aprill 2015: kooli asutamise otsus vallavolikogu poolt

aprill – juuni 2015: kooli direktori valik

märts – juuli 2015: kooli projekteerimine

august 2015: elukohajärgsesse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra kehtestamine. Jõustub jaanuar 2016.

september 2015: planeeritav ehituse algus

september 2015: direktor asub tööle

oktoober 2015: kohtumised vanematega (1. kooliaste). Osalevad Järveküla Kooli direktor, Peetri Lasteaed-Põhikooli direktor, vallavalitsus. Järveküla Kooli tutvustus

november 2015: vanemate küsitlused koolieelistuse kohta ja ülemineku kohta

jaanuar – märts 2016: Avalduse/koolikoha taotluse esitamine vallavalitsusele

mai 2016: elukohajärgse kooli määramine ja teavitamine

mai 2016: otsus õppeaasta korralduse kohta Peetri Lasteaed-Põhikoolis ja Järveküla Koolis (tuleneb II-VI klasside üleminekust Järveküla Kooli)

august 2016: koolibussi graafikute avalikustamine

1. september 2016: Järveküla Kooli avamine

Allikas

Rae valla uus põhikool sai nimeks Järveküla Kool

Vallavanem Mart Võrklaeva poolt kokkukutsutud žürii otsustas panna peale nimekonkursi rahvahääletust uue Rae valla põhikooli nimeks Järveküla Kool, mis kogus koos Järveküla Põhikooliga kokku 155 poolthäält 288-st antud häältest.

„Seda, et Järveküla nimi uue kooli nime osana hääletajatele meeldis, näitas ülekaalukas poolthäälte arv,“ rääkis vallavanem Mart Võrklaev.

Žüriisse kuulunud Peetri Lasteaed-Põhikooli direktor Luule Niinesalu leidis, et oluline on uue kooli nime juures see, et kooli ei hakata segi ajama juba olemasoleva kooliga. Järveküla Kool viitab selgelt Peetri kõrval asuvale asumile, mida kool ka teenindama hakkab, kuid samas sobib kool ka Peetri piirkonna lastele, sest Peetri südamest on Järveküla Koolini umbes 2 kilomeetrit.

Vallavanema sõnul alustatakse tänavu suvel kergliiklustee ehitamist tulevase Järveküla Kooli juurest Peetri Veskini ning see tagab ligipääsu koolini ka jalgsi käies. Samuti hakkab toetama teede infrastruktuur Rae küla, Assaku ja Uuesalu piirkondi.

Järveküla Kooli nime otsing algas käesoleva aasta veebruarist, mil vallavalitsus kuulutas välja nimekonkursi, kuhu said elanikud ise nimesid pakkuda. Märtsikuu jooksul toimus rahvahääletus ning žüriil tuli valida viie enam hääli saanud nime hulgast välja sobivaim kooli nimi.

Viis enim hääli saanud nime olid Järveküla Põhikool, Järveküla Kool, Rae Põhikool, Reti Põhikool ja Ülemiste Põhikool.

Žürii poolt välja valitud kooli nimi sai 14. aprillil heakskiidu volikogu haridus- ja kultuurikomisjonilt. Vallavalitsus on nüüd ettevalmistanud volikogule eelnõu Järveküla Kooli nimelise põhikooli asutamise kohta ning järgmine korraline vallavolikogu istung toimub 21. aprillil.

Järveküla Kooli hakatakse tänavu ehitatama Vana-Tartu maantee ja Reti tänava nurgale, mis halduslikult jääb täna küll Peetri aleviku piirkonda, kuid ajalooliselt on see piirkond kuulunud Järveküla alla ning rahva seas tuntakse seda peamiselt Järveküla osana.

Allikas

Peetri uue põhikooli projekteerimishankele laekus 10 pakkumist

Rae vallavalitsuse poolt välja kuulutatud Peetri uue põhikooli projekteerimistööde riigihankele laekus tähtajaks 10 pakkumust.

4. veebruaril kella 10-ks laekus 10 pakkumist hinnaskaalas 84 400-387 220 eurot.

Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on sel korral hindamiskriteeriumid võitja leidmiseks oluliselt laiemad kui hind. „Tagamaks kvaliteetset, arhitektuurselt kaunist ja samal ajal funktsionaalse hoone saamist, kus lastele on loodud kõik eeldused heaks õpikeskkonnaks, moodustas hind vaid 45% hinnatavatest kriteeriumidest“, kõneles Võrklaev.

Ülejäänud protsendid hindamiskriteeriumides olid arhitekti kogemus 29% ja sisearhitekti kogemus 26%. „Ülimalt oluline on see, et meie uut kooli hakkavad looma oma ala tunnustatud spetsialistid“, kommenteeris Võrklaev hindamiskriteeriumide loomise põhimõtet.

Kuna vastavatud hanke võitja väljakuulutamisel pole ainsaks kriteeriumideks hind, vaid ka spetsialistide varasemad kogemused, siis hindamiseks kulub aega rohkem. Niipea kui komisjon on leidnud parima pakkumuse tegija, teavitatakse sellest avalikkust ja alustatakse projekteerimistöödega.

Uus põhikool projekteeritakse 3 paralleeliga ja 648 õpilasele. Ehitustöödega plaanitakse alustada käesoleva aasta sügisel ja kool avada 1. septembril 2016.

Allikas