Käimas on üleriigiline projekt „Tööle kaasa!“. See on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatus, millega Järveküla Kool sellel aastal liitus. Algatusega kutsutakse tööandjaid, lapsevanemaid ja koole koostöös looma lastele ja noortele tööeluga tutvumiseks uusi võimalusi.
Niisamuti on algatus otseses seoses meie kooli õppekava ja seda toetava EluKutse programmiga, mille kaudu toetame kõige laiemas mõttes elukestvat õppimist – mõtestatud õppimist, oma tugevuste leidmist ja nende arendamist, julgust katsetada ja proovida, tõdemust, et alati on valikuid ning otsus on õppija kätes.
25. jaanuaril 2019 võttis üle poole Järveküla Kooli õpilastest (üle 300 õpilase) osa algatusest “Tööle kaasa!” ja jälgis ühte lapsevanema tööpäeva. Õpilasel oli ülesandeks vanema tegevustega tutvudes leida üles oskused, mille kujundamisele saab koolis tähelepanu pöörata. Uuriti tööeluga kaasnevaid ohtusid. Hinnati enda sobivust antud ametikohale.
Nüüd on õpilaste tagasiside töölehtedelt sisestatud ja tulemused olid huvitavad. Täidetud töölehtedest näeme, et algatus “Tööle kaasa!” täitis oma eesmärki väga suurel määral. Vanemaga koos veedetud tööpäeva kohta kirjutasid näiteks I kooliastme (1.-3. klass) õpilased, et päev õpetas neile: “riik peab makse koguma”, “liikluses peab olema tähelepanelik ja ettevaatlik”, “töö tegemine ei ole lihtne”, “kuidas koosolekuid peetakse ja tööd jaotatakse” “meeskonnatöö on kõige olulisem” jpm.
II kooliastmes (4.-6. klass) pandi tähele, mida vanema töö lapsele õpetas (“klientidega tuleb viisakalt suhelda”, “mu isal on tähtis töö” jpm), kui oluline on meeskonnatöö (“isa suhtleb palju, töö on vaheldusrikas”, “advokaat koostab dokumente ja vaidleb” jpm) ning seoseid kooli ja tööelu vahel (“Iga programm ei tööta kohe! Vaja mõelda ja uuesti teha”, “täpsus ja korrektsus” jm).
III kooliastmes (7.-8. klass) said lapsed oma vanemat intervjueerides teada, mis on oluline elukutsevalikul (mõned näited: “õpiksin rohkem ja püüaks rohkem, et oleks rohkem võimalus”, “juristiks saamisel on oluline lugemis- ja kirjutamisoskus ning oskus teistest läbi näha”).
Õpilastele meeldis näha, kuidas vanemad suhtlesid, nalja tehti, kui töökoht oli nende peale mõelnud ning pakuti kakaod ja kooki. Kogeti ka igavust ja rutiini. Terase pilguga noor märkas sedagi, et täiskasvanud ei viitsi reedel väga tööd teha. Vastuslehtedelt tuli välja ka laste mure oma vanema töö pärast, kui see on seotud ohtudega või kokkupuutega elu pahupoolega (jurist, kahjukäsitleja). Nähti, kogeti ja üllatuti, et ka täiskasvanud õpivad. Väga palju väärtustati võimalust veeta sisukas päev oma vanemaga koos.
Läbivalt rõhutati vajadust tegeleda matemaatika ja võõrkeelte õppimise, meeskonnatöö ning suhtlusoskute kujundamisega. Õpilased tõid esile, et vanematel on väga palju tööd arvutiga, pikad koosolekud ja suur vastutus. Saime koolina kinnitust, et põhioskuste kujundamist hinnatakse väga.
