2017. aastal koolimaja peahoone avamisel kirjutati maja ehitanud Nordecon ASi ja Järveküla Kooli vahel kolmeks aastaks alla koostöölepe, mis haaras kahte tegevusvaldkonda: teaduse populariseerimist ja koolitöötajate panuse märkamist. Lepingu initsiaatoriks oli toonane juhatuse esimees Jaano Vink, keda inspireeris meie 1. septembri avaaktus.

Koostöö teaduse populariseerimise valdkonnas lõi võimaluse Nordecon ASi töötajate kaasamiseks õppetöö läbiviimisesse, sealhulgas töötubade korraldust teaduspäevade raames ja teistes pooltele sobivates vormides. Nii oli üks “Teistmoodi õppimise päev” tervikuna pühendatud ehitamisele. Töötubasid viisid läbi mitmed spetsialistid ja räägiti hoone planeerimisest, rahastamisest ja valmimisest.

Nordecon AS toetas  2000 euroga STEM ainevaldkondade õpetamise ja huvitegevuse läbiviimiseks vajalike õppevahendite ostmist. Selle raha eest saadi inseneeria arendamiseks  robootika komplektid.

Kooli õppekava teostamisel lähtume teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika populariseerimise vajadusest põhikooli noorte hulgas. Täna on meil robootika valikaine, viime läbi töötubasid ja huviringe.

Selleks on koolis vaja innustada ja motiveerida neid, kes ennast arendades pühenduvad ka õpilastele kaasaegsete teadmiste ja oskuste edasiandmisele.

Kolme aasta vältel väärtustas Nordecon AS  enim õpilase arengule pühendunud koolitöötajat ühekordse rahalise preemiaga summas 1000 eurot. Preemia saaja valisid lapsevanemad ja õpilased, kes said omakorda läbi mõelda, mida koolis töötavate inimeste töös ja väärtushinnangutes esile tõsta. Iga astaga muutusid põhjendused, mis nimele lisati, sisukamaks. Kõik head sõnad jõudsid viimasel päeval tänukirjana adressaatideni. Kuna esikolmik oli sageli väga tasavägine, siis andis kool välja ka omapoolseid preemiaid.

Täname Nordecon ASi koostöö eests ja soovime edu Rae vallas juba järgmise põhikooli ehitamisel.

Täna tähistasime oma koolimaja kolmandat sünnipäeva, sest aastal 2016 valmis Suur maja ja me saime kõik hakata sööma sööklas ning liikumisõpetuse tunde pidama spordisaalis. Kaks kuud oli kool tegutsenud vaid algkoolile mõeldud Väikeses majas, kus klassiruumideks oli kohandatud garderoobe, õpetajate toas oli kooliõe kabinett.

Täna panime kena punkti eelmise aasta kunsti projektile, mille käigus kõik 600 õpilast mõtestasid lahti kooli moto “Õppimine on elustiil”. Meie kohalik firma Volume Design OÜ teostas võidutöö valguskastina. Kõik õpilastööd, mis septembris olid koolimaja seintel liideti kokku videoklipiks. Elis Kaursoni idee aitas ellu viia Teet Rüütma oma meeskonnaga. Trükisoojana läks õpilastöö kooli esimese korruse seinale.

Nagu tavaks kujunenud kinkisid klassid kooli raamatukokku raamatuid, valmisid sünnipäevakaardid, peeti viktoriine ja söödi küpsisetorti.

Oktoobrivaheajal olid õpetajad koolitusreisil Tartus, kus ülikooli haridusinnovatsiooni keskuses arutati, mida oma kooli juures väärtustame. Tänaseks on ka selle töö tulemused koos. Me peame oluliseks innovatsiooni, õppijakesksust, elulisust, toetavat õpikeskkonda, paindlikku juhtimist, selget visiooni, ausust, võrdsust, tunnustamist, avatud suhtlemist, hoolimist ning turvatunnet, toimivat koostööd, loominguvabadust, vaba tahet, eesmärgistatust, mõistlikku ajakasutust ja head palka koos töötaja väärtustamisega.

Iga märksõna juures hinnati seda, kuivõrd need väärtused on täna juba koolikultuuris nähtavad ja mille kallal tuleks kiiremas korras tööle asuda. Tähelepanu tuleb pöörata hoolivusele, koostööle ja teineteise mõistmisele ning visiooni täpsustamisele. Kool on kasvanud pöörase kiirusega. Selleks, et mõista, kui palju oleme kolme aastaga suutnud, ongi vahel vaja olla tänulik, et meil on just selline õpikeskkond, kollektiiv ja õpilased. Lihtsalt rõõmu tunda ja seda teistega jagada.

14.-18. oktoober toimub 2.b klassil Projektinädal.

Esimesel päeval toimus iseõppepäev.
Õpilaste emotsiooni, enne iseõppepäeva alustamist, võib pidada elevuseks! Igale õpilasele oli antud päevakava ülesannetega, mis tuli endale meelepärases järjekorras lahendada. Oluline oli sealjuures, et õpilane sai valida ka ruumi, kus ja kuidas ta õpib.
Tegevusi oli nii passiivseid kui aktiivseid. Lisaks ülesandeid staadionil ja tahvelarvutites.

Õpiti üksinda, kahekesi, kolmekesi. Õpiti koridoris, raamatukogus, klassis, fuajees, spordisaali ümbruses ja ka õues. Täpselt seal, kus iga õpilase arvates just õige see koht olla võis.

Päeva kokkuvõtet tehes oli näha, et õpilastele päev meeldis ning kõik olid rõõmsad, et ka tulevikus õpetaja sellist päeva plaanib korraldada.

Ise õppides saame iseseisvaks!

Teisel projektinädala päeval said õpilased teadmisi liiklusest.
Selgeks said nii liiklusmärgid, laiendati teadmisi iseenda käitumisest liikluses, samuti kontrolliti jalgrataste valmisolekut. Lisaks tehti hulganiselt rollimänge erinevate olukordades näitlikustamiseks, samuti pantomiimi, memoriini ja ka X-breiki.

Kuhu tuleb siiski esimesena vaadata, kui soovid veenduda, et saad teed ületada? Ikka vasakule, sest see tee pool on sulle lähemal. Või kuidas saad sa veenduda, et jalakäija ja autojuht on üksteist näinud? Vaadake üksteisele silma. Või hoopis, kumb pidurdab kiiremini ja suudab esimesena seisma jääda? Kas jalakäija või rong? Kas auto suvel või auto talvel? Mis on need põhjused. Sellest kõigest me teisel projektipäeval rääkisime.
Ja muidugi, pime aeg saabub!

Vaata pilti! Kuidas sina saad ennast liikluses märgatavaks teha?
PS! Mõlemal pildil on TÄPSELT SAMAS KOHAS inimene.
Paneb mõtlema!