Haridusinnovatsiooni meistriklass
2020. aastal otsiti koolijuhtide kolmanda lennuga Eesti koolides ja Taanis vastust küsimustele:
- Kuidas luua maailma parimat arengukeskkonda? Mis toetab igat õppijat nii täna kui ka homme?
- Kuidas luua mõjusaid uuendusi targalt ja teistega koos?
- Mida koolijuhina juurde õppida, mida ümber mõtestada ning mida unustada?
Kuu jooksul valmis arenguprojekt, mis käsitles teaduse populariseerimist Järveküla Koolis.
E-õppepäev
Oleme mitu aastat osa võtnud üle-eestilisest algatusest “Tööle Kaasa!”, mil õpilased on käinud vanema töö iseloomuga tutvumas tema töö juures. Covidist tingitud piirangud on pannud meid leidma uusi lahendusi eelnimetatud päeva ning sellega seonduvate oskuste ja teadmiste omandamisega. Nii otsustasime 25. veebruaril 2022. a. korraldada e-õppepäeva, mille ülesehitus oli seotud Eesti kultuuri ja “Tööle Kaasa!” kontseptsiooniga.
1. klasside õpilaste ülesandeks oli kodudes valmistada ette ja hiljem koolis etendada nukuteater. Õpilased meisterdasid nukke, lava esivaate, initsiatiivikamad ka etenduse kava ja etenduse, mida hommikuringides esitleti. 2.-3. klasside ülesandeks oli koostada teatriga seotud ametitest plakateid. Ametid võeti loosiga. Plakatil tuli kirjeldada ametiga seonduva töö iseloomu, milliseid oskusi ja teadmisi vajatakse selles ametis, kus saab seda eriala õppida, tööpäeva plussid ja miinused, lõpuks joonistada ka teemakohane pilt.
4. klasside õpilastel oli ülesandeks luulekogumiku koostamine. Luulekogu on raamatuks koondatud kogumik luuletusi. Lastel tuli eelnevalt tutvuda Eesti luuletajatega, otsida selliseid luuletusi, mille teemaks on kodumaa ja lõpuks välja valida 4 luuletust. Ka endal tuli koostada üks isamaa teemaline luuletus, mis koosneb vähemalt 3 salmist ja iga salm on 4 rida. Lõpuks tuli luulekogu ka illustreerida. Luulekogusid esitleti üksteisele tunnis ja korraldati näitus kõigile vaatamiseks. Ajakulu ülesande läbiviimiseks oli õpilastel väga erinev, õpiti iseseisvalt info otsimist ja luuletuse ilmekat lugemist.
5.-6. klasside õpilastel oli kaks valikuvarianti – koostada CV vabalt valitud ameti kohta või valmistada taaskasutatavatest materjalidest mõne ametikoha vormiriietus. Kollektsioon pidi koosnema vähemalt kahest riideesemest ja õpilastel tuli välja mõelda uudseid lahendusi. Lisaks riietuse valmistamisele tuli koostada kas inglise, vene, saksa või hispaania keeles lühitutvustus oma kollektsiooni kohta. Projekti tutvustamine toimus ainetundides: inimeseõpetuse tunnis projekti üldine tutvustus (keskkonnakaitse, jätkusuutlikkus), võõrkeeltes esitleti lühikirjeldust ja ühiskonnaõpetuse tunnis leidis aset projekti teostamine ehk kollektsiooni esitlemine. Need õpilased, kes valisid CV koostamise tutvusid erinevate ametite ja ametikohal vajaminevate oskustega. CV oli võimalik koostada erinevates keeltes ja esitlemine toimus tundides.
7. klassidel tuli tutvust teha Eesti filmimaastikuga, leida erinevaid ameteid selles valdkonnas ja arendada digipädevusi viktoriinide jms koostamisega sobivates veebikeskkondades. Õpilased pidid valima filmi andmepangast meeldiva filmi, mille valmimise meeskonnas nad tahaksid kaasa lüüa ja kellena. Muidugi valiti suures enamuses näitleja amet. Ainetundides mängiti koos läbi õpilaste endi koostatud Kahoot, Quizizz või Kuldvillak filmide teemal.
8. klasside õpilaste ülesandeks oli filmida videoklipp, mis hõlmab intervjuud eluta looduse objektiga nagu nt Põhja-Eesti pankrannik, Läänemeri, Tuhala Nõiakaev, Lehmja tammik, Vaskjala veehoidla. Ülesanne tundus esialgu õpilastele absurdsena – intervjueerida nt kivi või merd! Kuid töö käigus loovus ja loomingulisus vabanesid ning valmisid vahavad intervjuud. Aga töö käigus õpilane mõtestas elus ja eluta looduse koosmõju, tutvus keskkonnaprobleemidega, arendas oma digipädevusi.
9. klassi õpilastel tuli tutvust teha Eesti filmimuusikaga ja omal valikul tutvustada lähemalt ühe Eesti filmi muusikat. Esitlus tehti Google Slides ja koosnes: filmi sisu lühitutvustus; helilooja lühitutvustus; muusika iseloomustus; muusika roll filmi sisu edasi andmisel. Ettekannet pidid ilmestama helifailid ja pildid.
Väikeklasside õpilased keskendusid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele ning neil tuli luua kas video või pildimaterjal järgmistel teemadel: pere traditsioonilised toidud, matk loodusesse; Eesti lipuga välismaal; vabalt valitud Eesti Vabariigiga seotud teema. Eesti lipp oli videol/fotodel kohustuslik detail. Lipp tuli kas ise meisterdada koduste või looduses leiduvate vahenditega.
Kõigil oli toimekas päev. Õpetajad arendasid omavahelist koostööd ülesannete planeerimisel, õpilased arendasid iseseisva õppimise ja aja kasutuse oskusi ning tutvusid lisaks töömaailma erinevate ametitega.
