Kooli väärtused
- Õppimine on eluviis. Õppijatena käsitletakse koolipere tervikuna. Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtutakse kohalikest ja rahvusvahelistest suundumustest, leitakse arenguvõimalusi ja otsitakse innovaatilisi lahendusi.
- Järveküla Kooli õpilane on: avatud suhtleja; uudishimulik mõtleja; eneseteadlik looja; tasakaalukas riskija; koostöine vastutaja. Õppe- ja kasvatustöö on suunatud sellele, et õppijas arendatakse aktiivsust, koostööoskust, ettevõtlikkust, leidlikkust, innovaatilisust ja lahendustele orienteeritust.
- Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner.
- Õppe- ja kasvatustöö on suunatud sellele, et õppijas arendatakse aktiivsust, koostööoskust, ettevõtlikkust, leidlikkust, innovaatilisust ja lahendustele orienteeritust.
- Olulisel kohal on uurimuslik õpe, kriitiline mõtlemine ja tõenduspõhine otsustamine.
- Teineteisega suhtlemise aluseks on avatus, sallivus, oskus oma seisukohti põhjendada ning üksteiselt õppida.
- Õppetöö korralduses ja õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse koolipere liikmete eripäradega.
- Kool lähtub oma tegevustes kogukonna vajadustest.
- Kooli õppe- ja kasvatustöö toetab eesti keele, kultuuri säilimist ning kodanikuaktiivsuse arengut.
- Kooli toimimine korraldatakse säästva eluviisi põhimõtteid järgides.
Kooli eripära
- Õppe- ja kasvatustööd planeerides arvestatakse strateegiliste eesmärkidega, mis on määratletud riiklikes ja valla arengukavades ning strateegiates. Selleks: toetatakse õppijate ja õpetajate motivatsiooni tegeleda ettevõtlusõppe juurutamisega aineõpetuses ning uurimusliku õppega; populariseeritakse reaalainete, tehnoloogia ja loovusainete õppimist; kasutatakse sihipäraselt tehnika- ja loodusteaduste huvihariduse võimalusi; arendatakse digitaristut, e-õppevara ja nende kasutamise metoodikaid, mis loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning erinevate digiseadmete integreerimiseks õppesse; arendatakse ettevõtete ja kooli koostööd; pööratakse tähelepanu suhtluspädevuse arendamisele ja kodanikuharidusele.
- Esimeses kooliastmes lähtutakse üldõpetuse põhimõtetest.
- Põhikooli riikliku õppekava ja kooli enda poolt pakutavad õppeained on ainetevahelise lõimingu tagamiseks ja õpetajate koostöö organiseerimiseks jaotatud nelja ainevaldkonda: „Keel, kirjandus ja sotsiaalia“, „Võõrkeeled“, „Matemaatika ja loodusained“ ja „Kultuur“.
- Kool on avatud kogukonna tegevustele. Kooli õppe- ja kasvatustööd toetab kooliga samas hoones tegutsev Rae Huvialakool. Kooli ruume kasutatakse spordi – mitteformaalseks õppe tegevusteks.
- Kool osaleb teaduse populariseerimise koostöövõrgustikus, liitudes kooli tegevuskavaga Eesti Teadusagentuuri poolt koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustes.
Valikainete ja võõrkeelte valik
- Neljandas klassis valib õpilane vene ja saksa keele vahel.
- Valikaine valiku võimalus on õpilasel 7. klassis. Valikaine rühm avatakse, kui selle aine soovijaid on vähemalt 12.
- Valikained pakutakse õppeaasta lõikes arvestades ainevaldkondade tasakaalustatust ja kolmanda kooliastme õppe ning kasvatuse rõhuasetusi.
Õppemahtudes tehtud erisused tunnijaotusplaanis ja erisuste tegemise põhjendused
Vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale on koolil õigus määrata I kooliastmes kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes nelja nädalatunni kasutamine. Õppemahtude määramisel lähtutakse kooli eripärast ja muutuvast õpikäsitusest. Eesmärgiks on:
- digipädevuste arendamine;
- emakeele õppe toetamine;
- käelise ja kehalise tegevuse tähtsustamine esimeses kooliastmes;
- matemaatikapädevuse kujundamine;
- suhtluspädevuse arendamine;
- võõrkeele õppe toetamine;
- õpilastele valikuvõimaluse pakkumine.
Tunnijaotusplaan
Esimene kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on kaks tundi lisatud võõrkeele, kolm tundi matemaatika, üks tund käelise tegevuse, üks tund ujumise ja üks tund loodusõpetuse õppeks.
| 1. klass | 2. klass | 3. klass | |
| Eesti keel | 6 | 7 | 6 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | |
| A-võõrkeel | 2 | 3 | |
| Matemaatika | 4 | 4 | 5 |
| Loodusõpetus | 1 | 1 | 2 |
| Muusika | 2 | 2 | 2 |
| Käeline tegevus | 4 | 3 | 3 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 2 |
| Ujumine | 1 | 1 | 1 |
| Lubatud tunnikoormus | 20 | 23 | 25 |
Teine kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on üks tund lisatud kirjanduse, üks tund B1 tasemel õpetatava võõrkeele, viis tundi A2 tasemel õpetatava võõrkeele ja üks tund matemaatika õppeks. Üks tund on lisatud käsitöö, kodunduse ning tehnoloogiaõppele.
| 4. klass | 5. klass | 6. klass | |
| Eesti keel | 5 | 3 | 3 |
| Kirjandus | 1 | 2 | 2 |
| Argumendiõpetus | 1 | ||
| A-võõrkeel | 3 | 3 | 4 |
| B-võõrkeel | 2 | 3 | 3 |
| Matemaatika | 4 | 5 | 5 |
| Loodusõpetus | 2 | 2 | 3 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | |
| Ajalugu | 2 | 1 | |
| Ühiskonnaõpetus | 1 | ||
| Muusika | 1 | 1 | 2 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 |
| Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus | 2 | 2 | 2 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 1 |
| Ujumine | 1 | 1 | 1 |
| Lubatud tunnikoormus | 25 | 28 | 30 |
Kolmas kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on üks tund lisatud matemaatika, üks tund eesti keele, üks tund informaatika ja üks tund õpilase poolt vabalt valitud valikaine õppeks.
| 7. klass | 8. klass | 9. klass | |
| Eesti keel | 2 | 2 | 3 |
| Kirjandus | 2 | 2 | 2 |
| A-võõrkeel | 3 | 3 | 3 |
| B-võõrkeel | 3 | 3 | 3 |
| Matemaatika | 5 | 5 | 4 |
| Loodusõpetus | 2 | ||
| Bioloogia | 1 | 2 | 2 |
| Geograafia | 1 | 2 | 2 |
| Füüsika | 2 | 2 | |
| Keemia | 2 | 2 | |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | |
| Ajalugu | 2 | 2 | 2 |
| Ühiskonnaõpetus | 2 | ||
| Muusika | 1 | 1 | 1 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 |
| Käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus | 2 | 2 | 1 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 2 |
| Informaatika | 1 | ||
| Valikaine | 1 | ||
| Lubatud tunnikoormus | 30 | 32 | 32 |
AINEKAVAD 2020/21
