- Kooli väärtused
1.1. Õppimine on eluviis. Õppijatena käsitletakse koolipere tervikuna. Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtutakse kohalikest ja rahvusvahelistest suundumustest, leitakse arenguvõimalusi ja otsitakse innovaatilisi lahendusi.
1.2. Järveküla Kooli õpilane on: avatud suhtleja, uudishimulik mõtleja, eneseteadlik looja, tasakaalukas riskija ja koostöine vastutaja.
1.3. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner.
1.4. Õppe- ja kasvatustöö on suunatud sellele, et õppijas arendatakse aktiivsust, koostööoskust, ettevõtlikkust, leidlikkust, innovaatilisust ja lahendustele orienteeritust.
1.5. Olulisel kohal on uurimuslik õpe, kriitiline mõtlemine ja tõenduspõhine otsustamine.
1.6. Teineteisega suhtlemise aluseks on avatus, sallivus, oskus oma seisukohti põhjendada ning üksteiselt õppida.
1.7. Õppetöö korralduses ja õpikeskkonna kujundamisel arvestatakse koolipere liikmete eripäradega.
1.8. Kool lähtub oma tegevuste planeerimisel kogukonna vajadustest.
1.9. Kooli õppe- ja kasvatustöö toetab eesti keele ja kultuuri säilimist ning kodanikuaktiivsuse arengut.
1.10. Kooli toimimine korraldatakse säästva eluviisi põhimõtteid järgides.
- Kooli eripära
2.1. Õppe- ja kasvatustööd planeerides arvestatakse strateegiliste eesmärkidega, mis on määratletud riiklikes ja valla arengukavades ning strateegiates. Selleks:
2.1.1. toetatakse õppijate ja õpetajate motivatsiooni tegeleda ettevõtlusõppe juurutamisega aineõpetuses ning uurimusliku õppega;
2.1.2. populariseeritakse reaalainete, tehnoloogia ja loovusainete õppimist;
2.1.3. kasutatakse sihipäraselt tehnika- ja loodusteaduste huvihariduse võimalusi;
2.1.4. arendatakse digitaristut, e-õppevara ja nende kasutamise metoodikaid, mis loovad võimaluse kaasaegse õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning erinevate digiseadmete integreerimiseks õppesse;
2.1.5. arendatakse ettevõtete ja kooli koostööd;
2.1.6. pööratakse tähelepanu suhtluspädevuse arendamisele ja kodanikuharidusele.
2.2. Esimeses kooliastmes lähtutakse üldõpetuse põhimõtetest.
2.3. Põhikooli riikliku õppekava ja kooli poolt pakutavad õppeained on ainetevahelise lõimingu tagamiseks ja õpetajate koostöö organiseerimiseks jaotatud 7 ainevaldkonda: „Humanitaarained“ „Matemaatika“, „Loodusained“, „Kultuur“, “A-võõrkeel”, “B-võõrkeel” ja “Liikumisõpetus”.
2.4. Kool on avatud kogukonna tegevustele. Kooli õppe- ja kasvatustööd toetab kooliga samas hoones tegutsev Rae Huvialakool. Kooli ruume kasutatakse spordi – mitteformaalse õppe tegevusteks.
2.5. Kool osaleb teaduse populariseerimise koostöövõrgustikus, liitudes kooli tegevuskavaga Eesti Teadusagentuuri poolt koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapakti tegevustes.
- Võõrkeelte valik
3.1. Teises klassis alustavad õpilased A-võõrkeelena inglise keele õppimist.
3.2. Viiendas klassis valib õpilane B-võõrkeele vene, saksa ja hispaania keele vahel.
- Õppemahtudes tehtud erisused tunnijaotusplaanis ja erisuste tegemise põhjendused
4.1. Vastavalt põhikooli riiklikule õppekavale on koolil õigus määrata I kooliastmes kaheksa, II kooliastmes kümne ja III kooliastmes nelja nädalatunni kasutamine. Õppemahtude määramisel lähtutakse kooli eripärast ja kaasaegsest õpikäsitusest.
Eesmärgiks on:
- matemaatika- ja loodusainete õppimise toetamine,
- digipädevuste arendamine,
- emakeeleõppe toetamine,
- käelise ja kehalise tegevuse tähtsustamine esimeses kooliastmes,
- suhtluspädevuse arendamine,
- võõrkeeleõppe toetamine,
- õpilastele valikuvõimaluste pakkumine.
4.2. Tunnijaotusplaan
4.2.1. Esimene kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on kaks tundi lisatud A-võõrkeelele, kolm tundi matemaatikale, millest üks tund kolmandas klassis on õppeaine “Mõttemängud”, kaks tundi loodusõpetusele ja üks tund liikumisõpetusele.
| 1. | 2. | 3. | Kokku | Riiklik | |
| Eesti keel | 7 | 6 | 6 | 19 | 19 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | 2 | 2 | |
| A-võõrkeel | 2 | 3 | 5 | 3 | |
| Matemaatika | 4 | 4 | 4 | 12 | 10 |
| Mõttemängud | 1 | 1 | |||
| Loodusõpetus | 1 | 2 | 2 | 5 | 3 |
| Muusika | 2 | 2 | 2 | 6 | 6 |
| Käeline tegevus | 3 | 3 | 3 | 9 | 9 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 | 8 |
| Ujumine | 1 | 1 | 1 | 3 | 0 |
| Lubatud tunnikoormus | 20 | 23 | 25 | 68 | 60+8 |
4.2.2. Teine kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on üks tund lisatud A-võõrkeelele, mis on kuuendas klassis õppeaine “Eetika”, kolm tundi B-võõrkeelele, kaks tundi matemaatikale, üks tund loodusõpetusele, üks tund inimeseõpetusele, üks tund liikumisõpetusele ning üks tund tehnoloogiaõpetusele.
| 4. | 5. | 6. | Kokku | Riiklik | |
| Eesti keel | 5 | 3 | 3 | 11 | 11 |
| Kirjandus | 2 | 2 | 4 | 4 | |
| A-võõrkeel | 3 | 3 | 3 | 9 | 9 |
| Eetika | 1 | 1 | |||
| B-võõrkeel | 3 | 3 | 6 | 3 | |
| Matemaatika | 5 | 5 | 5 | 15 | 13 |
| Loodusõpetus | 3 | 2 | 3 | 8 | 7 |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | 1 | 3 | 2 |
| Ajalugu | 2 | 1 | 3 | 3 | |
| Ühiskonnaõpetus | 1 | 1 | 1 | ||
| Muusika | 2 | 1 | 1 | 4 | 4 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 |
| Tehnoloogiaõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 | 5 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 | 8 |
| Ujumine | 1 | 1 | 1 | 3 | 0 |
| Lubatud tunnikoormus | 25 | 28 | 30 | 83 | 73+10 |
4.2.3. Kolmas kooliaste
Kooli poolt määratavast tunniressursist on üks tund lisatud matemaatika, üks tund eesti keele, üks tund bioloogia ja geograafia ning üks tund füüsika ja keemia õppeks.
| 7. | 8. | 9. | Kokku | Riiklik | |
| Eesti keel | 3 | 2 | 2 | 7 | 6 |
| Kirjandus | 2 | 2 | 2 | 6 | 6 |
| A-võõrkeel | 3 | 3 | 3 | 9 | 9 |
| B-võõrkeel | 3 | 3 | 3 | 9 | 9 |
| Matemaatika | 5 | 4 | 5 | 14 | 13 |
| Loodusõpetus | 2 | 2 | 2 | ||
| Bioloogia | 1,5 | 2 | 2 | 5,5 | 5 |
| Geograafia | 1,5 | 2 | 2 | 5,5 | 5 |
| Füüsika | 2,5 | 2 | 4,5 | 4 | |
| Keemia | 2,5 | 2 | 4,5 | 4 | |
| Inimeseõpetus | 1 | 1 | 2 | 2 | |
| Ajalugu | 2 | 2 | 2 | 6 | 6 |
| Ühiskonnaõpetus | 2 | 2 | 2 | ||
| Muusika | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 |
| Kunst | 1 | 1 | 1 | 3 | 3 |
| Tehnoloogiaõpetus | 2 | 2 | 1 | 5 | 5 |
| Liikumisõpetus | 2 | 2 | 2 | 6 | 6 |
| Lubatud tunnikoormus | 30 | 32 | 32 | 94 | 90+4 |
