Keskkonnateadlikkuse õppekäigud

Järveküla Kool osaleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnateadlikkuse programmis juba neljandat aastat järjest. Loodus- ja keskkonnahariduslikes aktiivõppeprogrammides saavad osaleda kõik kooli õpilased.

Eelmisel nädalal alustasime KIKi õppekäikudega ning esimestena käisid õppekäigul 3. klasside õpilased, kes läbisid kevadel ära jäänud Silma Õpikoja aktiivõppeprogrammi “Kalamaimud ja puruvanad”.

3. klassid tutvusid Läänemere elustikuga (Läänemeres elavate selgrootute, kalade, merelindude ning imetajatega). Praktilise tegevusena said õpilased püüda veest ja põhjamudast kahvaga erinevaid vees elavaid selgrootuid. Vaadeldi mikroskoobiga ning õpimapi abil määrati püütud loomad.

Õpilased ise arvasid väljasõidust järgmist:

Mulle meeldis kõige rohkem kahvaga pisikeste veeloomade ja kalade püüdmine. Väga lahe oli teada saada erinevate veeloomade, hüljeste ja lindude kohta.“
„Nii põnev oli mikroskoobiga pisikeste veeloomakeste vaatamine. Mulle meeldis, et ma sain kahva sisse kala.“
„Minule väga meeldis see ekskursioon. See oli tore ja lõbus, eriti mulle meeldisid need loomad, kes seal olid. Seal olid ka toredad putukad, mis me vee seest leidsime.“
„Mulle meeldis šoti mägiveis. Seal olid toredad loomad! Seal oli tore! Seal oli kass! Ja toredad töötajad! Saime teada, et selle koha peal, kus me käisime, oli ainult meri ning nüüd on seal põld, sest meri vajus. Saime veeta aega looduses. Seal oli väga põnev ja sai uusi teadmisi juurde putukate ja loomade kohta. Näiteks haug on alguses väike kala ja siis kasvab suureks ning pikaks. Tänu sellele kohale, kus me käisime, läks huvi looduse vastu veel suuremaks.”
8. klasside õppekäik eelmisel neljapäeval oli samuti seotud ühe Silma Õpikoja aktiivõppeprogrammiga, sedapuhku oli teemaks “Lindude mitmekesisus”.

Õpiti tundma tavalisemate lindude häälitsusi ning binokli ja linnumääraja kasutamist. Tahvelarvutite ja “Nutika linnumääraja” abil õpiti tundma looduskooli ümber paiknevaid linnuliike. Tutvuti erinevates elupaikades (veekogud, mets, niit) elavate lindude kohastumustega. Praktilise harjutuse käigus õpiti tundma, kus meie linnud pesitsevad.

Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) keskkonnahariduslikud õppeprogrammid annavad olulise panuse laste keskkonnateadlikkuse kasvu. Looduses viibides või aktiivõppeprogrammides osaledes õpib laps vahetult kogedes, katsetades ja kasutades õppimiseks mitmeid meeli. Tänu sellele oskavad ja soovivad nad kaitsta kõike, mis elav. Läbi õppekäikude õpib õpilane hindama oma tegevuse mõju ja tajuma enda võimalusi looduse hoidmisel ning parandamisel. Õpilane mõistab, mida head saab igaüks meist oma igapäevategevustega looduskeskkonnale teha ning millised loodusest hoolimise ja säästmise tegevused on lastele jõukohased.

Head uut kooliaastat!

Algav kooliaasta 2020/2021 toob meie koolimajja veidi üle 700 õpilase. Oleme kooskasvanud juba neli aastat ja astume viiendale õppeaastale vastu väärtustades õppimist kui elustiili.

Ilusat teadmistepäeva ja head kooliaasta algust!

“Tööle Kaasa!” 2020

17.-21. veebruaril on käimas üle-eestiline Kaubandus- ja Tööstuskoja algatus “Tööle Kaasa!”.
Järveküla Kool kogu koosseisus võttis projektist osa juba teist aastat. Algatus toetab meie õppekavas käsitletava elukestva õppe ja karjääri planeerimise elluviimist. Aitame õpilastel leida oma EluKutset, sest töömaailmas orienteerumine on üha keerulisem. Koolina saame kaasa aidata noorte teadlike otsuste tegemisel kutsevalikul.

17. veebruaril oli meie koolist oma vanematega tööl kaasas üle 300 õpilase. Ülesandeks oli jälgida vanema tööd ja mõtestada enda jaoks, miks on töö tähtis, millised oskused ja teadmised on vajalikud, mis meeldis ja ei meeldinud, millised isikuomadused ja väärtused on eelduseks töö tegemisel. Töölehtedelt saadud tagasiside näitab, et päev täitis oma eesmärki ja lastele meeldis oma vanemaga koos tööl olla.

I kooliastmes (1.-3. klassid) uurisid õpilased, miks erinevad ametid on tähtsad, millised ametid on üldse olemas ja millised oskused on erinevate tööde tegemisel vajalikud.
Lapsed õppisid: “igal eestlasel peab olema ID kaart”, “inimestel on riigis õigused ja kohustused”, “laste õpetamine on väga tähtis”, “tuleb tervislikumalt elada”, “ehitisi tuleb kontrollida”, “tuleb kontrollida kuidas raha on kasutatud”. Üsna mitmed lapsed tõdesid, et tööpäev kestis liiga vähe.

II kooliastmes (4.-6. klassid) tuli töölehe abil analüüsida vanema töö ning lapse enda isikuomaduste ja lemmikõppeainete sobivust antud tööga. Selgitati töökoha väärtusi ning tõdeti, et huvidega tegelemine arendab ja aitab kaasa eriala valikule. Selleks, et tulevikus tööelus hästi läheks, jagasid lapsevanemad noortele järgmisi õpetusi: “tuleb õppida reaalaineid ja võõrkeeli”, “juba põhikoolis tuleb mõelda karjäärivalikutele”, “oluline on õppida sotsiaalseid oskusi”, “tuleb olla ise ettevõtlik”.

III kooliastmes (7.-8. klassid) õppisid noored tundma, milliseid oskusi läheb vaja vanemal tööülesannete täitmisel ja kuidas tuleb töökohal oma tervist hoida. Lapsevanemad suures enamuses nentisid, et nad ei muudaks oma praegust elukutset ja et neile meeldib nende töö. Ka siin kooliastmes soovitas valdavas enamuses vanemaid noortel rohkem tähelepanu pöörata reaalainetele.

Meie kooli esimene lend ehk siis 9. klass käis samal päeval Jüri Gümnaasiumis tutvumas gümnaasiumi elu ja oluga. Pärast seda käidi Rae vallamajas kuulamas, mida tähendab avalik teenistus, milliste elukutsete esindajatest on Rae vallas puudust ja millised on edasiõppimise võimalused koduvallas.
Õpetajad olid omakorda enesetäiendamisel Eestimaa erinevates koolides. Ka nendel tuli anda tagasisidet koolides kogetu ja õpitu kohta. Tutvuti lähemalt teistmoodi õppekorraldusega, õpilasekeskse õppimise ja õpetamisega, coaching põhimõtetega, erinevate ainetundide lõimingutega. Tagasi tuldi mitmete põnevate ettepanekutega, mida saaksime meie oma koolis tulevikus muuta.

See ei ole veel kõik. Algatuse “Tööle Kaasa!” raames avas meie kool 19. veebruaril tööandjana uksed ka oma töötajate lastele. Meil oli külas 12 last vanuses 5 – 16 aastat. Päeva jooksul said lapsed vaadelda oma vanema tööd, meisterdada, proovida kätt digimaailmas ja tutvuda meie loodusklassiga.

Tänud meie kooli lastevanematele päeva kordamineku eest!
Aitäh abilistele!
Oleme tegusad ja ettevõtlikud edasi!

Aasta lõpp

Aasta lävepakul seistes, vaatame hetkeks tagasi. Oli nii tuska kui ka rõõmu, nii head kui halba, kuid praegu sellega vaevata ei tahaks pead. Uude aastasse võtaks kaasa vaid rõõmuhetked ja parimad soovid meil täide mingu.

Siin veel viimased pildid meie jõulutoimetustest.

Rahulikku jõuluaega ja ilusat uut aastat soovivad Järveküla Kooli õpetajad ning tugimeeskond.

Halloweeni tähistamine

Täna toimus meie koolis Halloweeni tähistamine.
Kuni eilseni said õpilased joonistada jubepildi ja kirjutada jubejutu. Viis parimat jubejuttu loeti täna vahetundides siseraadiost ette ja 16 õudsemat jubepilti olid näitusel aatriumis.
Kooli toodi ka üle 50 Halloweeni kõrvitsa, mida sai aatriumis imetleda.
Lisaks oli vahetundides avatud väga populaarseks osutunud õuduste tuba, kus oli võimalus oma käsi panna erineva kasti sisse ning katsuda seal sees olevat.
“Hirmus”, “Mina ei julge”, Ei olnud üldse hirmus”, “Mulle meeldis”, “Ma käisin siin juba seitse korda. See on kaheksas”, ütlesid õpilased.
Ka koolikell oli täna teemakohane.

Täname ägedat korraldustoimkonda!

Teistmoodi Õppimise Päev “Keskkonnakaitse ja säästev areng”

Järveküla Koolis toimusid tunnid reedel 18. oktoobril teistmoodi.
Juba neljandat korda toimuva Teistmoodi Õppimise Päeval keskendusime keskkonnakaitsele ja säästva arengu teemadele. Aga mitte ainult, külla olid kutsutud veel Eesti Töötukassast karjäärinõustajad 8. ja 9. klassidele rääkima karjääri kujundamisest tulevikus. Kirjanik Sass Henno pani oma tempoka kõnega õpilased mõtisklema teemadel nagu karm lapsepõlv, suitsetamine ja alkohol, lähisuhted ja vägivald. Ta jagas igakülgset nõu kuidas sellisel puhul end kaitsta, käituda ja kuhu pöörduda. Nahakunstnik Stella Soomlais oli kaasa toonud erinevaid nahkasid ja rääkis, kuidas tema oma ägedate kottide loomisel rakendab ringmajanduse põhimõtteid. Eesti Mereinstituudist Liina Pajusalu keskendus tõsisematele teemadele nagu ookeanide hapestumine ja kuidas saaks mereelupaikasid taastada. Osa õpilasi käsi Viimsi Rannarahvamuuseumis muuseumiprogrammil „Läänemeri olgu puhas“. Läänemeri on mitmes mõttes väga erakordne meri, mis tagab meile toidu, transporditeed, looduselamused. Prooviti vormijoonistamist ja loodi tuleviku linnasid.

Meie väikesed sõbrad said nautida veetilga seiklusi mobiilses planetaariumis ja mängida koos Keskkonnakesega prügi sorteerimist. Köögis valmistati Aasias populaarset lihaasendajat – seitan, püüdes teadvustada samas, et liha tarbimine on üks keskkonna probleemidest. Õpiti taaskasutamist ja prooviti oma kasutatud t-särkidele uus välimus kirgaste värvidega anda. Päeva jooksul ühtlasi koristati ära koolimaja ümbrus. Löödi kaasa keskkonnateemalises videokonkursis „Riietesse uppuva maakera“ ja mängiti keskkonnahariduse mängu „Lotte loodusmäng“.

Päeva lõpetasid Aafrika trummide helid, mis oli kaasa toonud Toomas Grek Rae Huvialakoolist. Meie kooli 3. klassid olid meie oma muusikaõpetajate abiga selgeks õppinud fantastilised etteasted teistmoodi pillidega. Selgus, et väga vahvat muusikat saab välja võluda pappkastist, metallist lusikatega, piimapakiga, plastikust pudeliga, hernestega.

Suur tänu kõigile, kes panustasid tänasesse päeva.

Meil oli üks ütlemata tore ja õpetlik päev!

2. september

2. septembril alustame uut kooliaastat aktuste ja klassijuhatajatunniga.

Kell 9.00 ootame 2.-9. klassi õpilasi.

Kell 11.00 toimub esimeste klasside aktus. Parkimist korraldatakse.

Poistekooril toimus koos sõpruskooriga vahva laululaager

Järveküla Kooli ja Kalamaja Põhikooli poistekoori lauljad osalesid 4. novembril ühises laululaagris Tallinna Kalamaja Põhikoolis, kus õpiti üheskoos laulupeo laule, tehti sporti, osaleti pantomiimis ja laiendati teadmisi muusikaviktoriinis.

Laulupäev oli väga tore ja tulvil rohkelt imeilusat koorimuusikat. Laagri kokkuvõtet kroonisid ka
väljateenitud magusad auhinnad.

Täname suurepärase koostöö eest Tallinna Kalamaja Põhikooli!

4.A klass tegi putru

Järveküla kooli 4.A klass paneb iga päev kirja, mitu hommikust pudrusööjat on klassis. See number kasvab iga päevaga, sest kes tahaks olla naabrist kehvem! Et innustada putru sööma ka neid, kes veel proovinud ei ole, siis kirjutasid kõik klassi lapsed kas üksi või kambas pudruretsepti paberile ja olid seda valmis koolis katsetama. Õpetaja üllatuseks said sellega kõik õpilased suurepäraselt hakkama ja ükski puder ei kõrbenud hirmust hoolimata põhja. Põnevaid retsepte oli palju ja vaeva nähti samuti palju! Näiteks prooviti üheskoos selle aasta parima pudrumeistri putru, samuti maiustati mitme magusa pudruga. Retseptid ja pildid räägivad rohkem, kui üks õpetaja kirjutada jõuab! Mis seal ikka, kõik putru sööma!

   

 

Koodimurdmise päev

Täna (17. oktoobril) toimus Järveküla Koolis üleeuroopalise Koodinädala (Code Week) raames Koodimurdmise päev. 1.-3. klasside võistkonnad võistlesid Kahoot viktoriinis ning 4.-7. klasside õpilased Actionbound mängus. Võistlustel pandi proovile õpilaste loogika, programmeerimisega seotud teadmised ja guugeldamise oskus.

Kahoot viktoriini tulemused:

I koht – 3.C klass (Trevor, Victoria, Rasmus, Karel)

II koht – 3.A klass (Oliver, Konrad, Emily, Katreen)

III koht – 3.B klass (Saskia Elisee, Ketlin, Robin, Toomas)

Actionbound mängu tulemused:

I koht – 6.B klass (Jonas, Carl, Mattias, Anttoni)

II koht – 7.A klass (Joosep, Kristofer, Lumidee, Allotar)

III koht – 5.B klass (Timo, Hannuk, Helena, Gerhard)

Palju õnne võitjatele ja aitäh kõigile osalejatele!